MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu on saanud sisse uue hoo! Juhhuu!

Vahepeal erinevatel põhjustel üsna soikunud tegevus on saanud äkitselt uue hoo. Ilmselt on suuresti põhjuseks uue aja sotsiaalvõrgustik ehk Facebook, mille kaudu oleme saanud juurde terve hulga sõpru, abilisi, toetajaid ja aktiivseid entusiaste. Üldse tundub, et ühiskonnas on mingid uued tuuled puhumas - inimesed märkavad rohkem abivajajaid, tahavad teha head, on nõus hakkama vabatahtlikeks ja reaalselt ka midagi ära teha. Loomasõprade kokku saamist kajastati lausa lehes esikaane loona ja  edaspidi hakkab regulaarselt olema lehes ka meie kohta jutte ja info abivajavate loomade kohta. Saadud on paar hoiukodude pakkumist, leitud ruumid, kuhu rajada Kassituba, käidud asju arutamas nii Kuressaare Linnavalitsuses kui Kaarma Vallavalitsuses. Tänavalt on ära toodud kaks kassi ja loodetakse peagi veel mõned konkreetsed kiisud tänavalt ära saada. Lisaks ollakse valmis oma võimaluste piires reageerima loomadega hädas olevate inimeste abikutstele. Valmimas on uus koduleht ja käivad ettevalmisetused veebruaris toimuvaks Valentinipäeva laadaks.

Edu meile ja jätkugu entusiasmi pikaks ajaks!

PS! Kui keegi soovib meie vahva seltskonnaga liituda või muul moel abi pakkuda, võtku aga julgelt ühendust aadressil saareloomad(ät)saareloomad.ee

Lota juba uues kodus

Kaunitar Lota läks täna, 9. aprillil, uude koju Mändjalga :)

Lota ja Loora

Muhust pärit noored kassineiud ootavad kodusid. Sõbralikud, paimaiad ja suured nurrumasinad.

Paula kodus, Killule kodu olemas

Laupäeval, 5. aprillil läks Paula uude koju Kiratsisse. Uus peremees tuli küll Killu kuulutuse peale, kuid kuna Killu oli juba ära lubatud, siis võttis ta kaasa hoopis Paula.

Killule on seega kah kodu olemas ja varsti peaks ta sinna ka jõudma.

Killu ja Paula opitud ja ootavad kodu

Noored kiisud Paula ja Killu said täna opitud, nii et poegade pärast tulevane omanik enam muretsema ei pea. Kiisud peavad nüüd nii umbes 10 päeva toibuma ja kosuma ja ootama niitide välja võtmist, siis on nad kohe valmis uude koju minema. Keelatud pole muidugi ka varem uude koju minek, kui uus omanik on valmis niitide välja võtmiseks ise kiisu arsti juurde viima.

Paula on pisut arglikum, aga vahva. Killu on natuke julgem, hästi õrnake ja kena.

Mõmmikiisu

Omapärase mustakirju kasukaga emane kiisu. Tänavalt turvakodusse jõudes oli ta umbes 4-5 kuune arglik kassike. Aga hoiukodus muutus pideva tegelemise järel järjest julgemaks.

Ühel päeval tulid ühed toredad inimesed lihtsalt hoiukodusse kasse vaatama ja tõid terve hunniku kassitoitu. Neil oli mõte, et kui on mõni kass, keda endale tahaks ja sobiks, siis võtavad, aga kindlast soovi polnud. Kirju kiisu hakkas neile meeldima, välimuse ja oleku järgi nimetasid nad ta Mõmmikiisuks. Ja kiisu saigi uue kodu 12.12.07

Nii tore, et selliseid inimesi ikka leidub, kes toovad kodututele süüa ja võtavad neist ühe endale, on valmis argliku kiisuga vaeva nägema ja toovad üllatusena veel hoiukodu perenaisele kassi eest hoolitsemise eest kringli :)

Mirri

Mirri, pidulikemal puhkudel Mirjam, on noor emane kass, kes toodi turvakodusse 21. detsembril. Kohe oli selge, et tegemist on sõbraliku kassiga, kuna ta toodi tükk maad kaugemalt süles kohale ilma mingi probleemita. Ja nii oligi. Kiiss tahtis väga suhelda ja paisid saada, lausa väänles ja vingerdas, sest pai oli nii hea. Teadis ka kohe, et kassi õige koht on voodis :D

Mirri sai uue kodu 06. 01.08

Figaro

Figaro on isane kass, kes leiti kesklinnast. Omanikku leida ei õnnestunud ja nii otsis kiiss uut kodu. Selle leidmise lootus oli suur, kuna kass oli äärmiselt sõbralik ja kena. Väga pehme karvaga, vahva kasukaga, aktiivne, tähelepanu nõudev ja mänguhimuline, nurrus nii et maja värises. Tundus, et ta on korraga mitmes kohas, sest ta oli nii energiline - sealt sai ta ka oma nime.

Figaro sai uude koju Piiri tänavale 1. detsembril.

Esimesel pildil sõidab Figaro arsti juurde läbivaatusele. Teisel pildil istub hoiukodu kassitoa ees. Ta oli nii sõbralik sell, et ei tahtnudki kuhugi ära joosta, tema suur soov oli kogu aeg inimestega koos olla.

Augustus ja Octavius ja Sophia

Augustus ehk Sassu (beežkaskollane) ja Octavius ehk Ossu (hall)on vennad ja Sophia ehk Sofi nende õde. Nad on kassid, kes sündisid Aia tänaval. Nende ema on hallitribuline kiisu, kellest juttu ülejärgmises blogis. Põnnide emme oli ise autolt löögi saanud ja ilmselt tundis, et ei suuda enam pojakeste eest hoolitseda, igatahes tõi ta nad peidust välja, inimeste akna alla, kust ise süüa oli saanud. Sealt nad leitigi ja toimetati meie hoiukodusse. Pisikesed olid vahvad tegelased, nagu ühed kassilapsed ikka. Õppisid kiiresti kausist sööma ja liivakastis hädal käima. Vennad Sassu ja Ossu said kiiresti uue kodu ja veel ühise kodu. 15.07.07 viidi nad ära toredate inimeste poolt ja kommi toodi ka :)

Matilde

Matilde on väike armas koeraneiu. Endiste omanike lahkumineku tõttu otsis kuts uut kodu. Oma väikese kasvu kohta oli Matilde hingelt suuuuur, kõik kohad olid justkui teda täis :) Hoiukodus oli justkui tema perenaine ja pani kõik teised paika. Talle oli vaja peremeest, kellel tema jaoks palju aega ja tähelepanu jätkuks. Matilde ootas hoiukodus umbes nädala. Siis tuli üks tore naisterahvas, kellel endal oli taoline kuts ära surnud ja nüüd tahtis ta uut "nuustikut". Kus ta uus kodu täpselt on, me ei tea, kuid kusagil 27 km Kuressaarest Kuivastu poole. Kuts sai uue kodu 10.05.07

Viimane pilt Matildest lahkumisel oli selline, et kuts seisis uue perenaise süles, käpad rooli peal ja sõitis minema :D

Aia tänava hallitriibuline kiisuke

See hallitriibuline noor kiisu on pärit Aia tänavalt. Tema ema Lotte leidis imetoreda kodu Tallinnas, tema õde ja vend said kodud Kuressaares. Tema ise oli aga pere kõige arglikum ja ei lasknud end kinni püüda.
Kui tal pisikesed pojad olid, ja ta ise autolt löögisaanuna vigastatud oli, tassis ta oma põnnid inimeste akna alla, kust ise oli süüa saanud. Ennast ta aga kätte ei andnud ja inimesed arvasid juba, et teda enam ei näegi. Aga visa kiisu paranes. Oli ka veel teine seik, kui kiisu näugus meeleheitlikult inimese akna all, kes talle muidu süüa andis. Kui inimene välja läks, juhatas kiisu ta heki juurde, kus sama hoovi must isane kass vigastatuna lebas...Vot selline imeline kiisu!

Maigal õnnestus ta nüüd lõpuks kätte saada ja arsti juurde toimetada. Kiisu sai steriliseeritud. Opist toibuma toimetati Aula-Vintri hoiukodusse, kus ta näitas igati välja oma solvumist puuri pistmise üle. Turtsus mis kole, kui käsi puuri panna, puges teki alla ja piilus vaikselt sealt või käis lina peas ringi nagu muhameedi naine :) Aga mõne aja pärast hakkas tema käitumine muutuma, enam ei sisisenud ega üritanud rünnata lähenevat kätt, vaid kiisu jälgis tasakesi, mida inimene tema puuri juures askeldab. Kuna aga tema aeg hoiukodus sai täis ja keegi teda päris omale polnud tahtnud, läks ta tagasi Aia tänavale, kus tal toitjad olemas on. Seal pani Maiga koos ühe teise naisega tähele, et kiisu käis kõigepealt kõik oma tuttavad kohad läbi, näugis justkui midagi otsides ja tuli lõpuks nende juurde istuma, lähemale kui kunagi varem. Seega kiisu on julgemaks muutunud. Järjekindlast tegelemisest ja paitamisest on siiski kasu olnud.

Siinkohal ei saa mainimata jätta, et praegu seadusega ette nähtud 2 nädalat kassile uue kodu otsimiseks on ilmselgelt liiga lühike aeg. Kahe nädalaga peaks üles leidma endise omaniku, kui see loomal olemas on, kuid tänavakassist sülelemmiku tegemiseks läheb rohkem aega.

Laat

Vahepeal on paljugi juhtunud, kuid kõigil on nii kiire, et kirja pole siia midagi saanud.

Detsembris sai jõululaata peetud jälle. Toimus see uuenenud Kaubamajas ja ühe päeva kohta läks üsna hästi. Eesmärgiks oli koguda raha aiamaterjali jaoks, et saaks kingitud kuudile aia ümber teha.

Müügil oli palju käsitööd - sokke, kindaid, ehteid, puidust nuge ja kuuma-aluseid, linikuid, kaarte, klaase-tasse jne Kõige edukamalt võeti osa õnneloosist, kus oli auhindadeks samuti käsitööd.

Omaltpoolt toetasid veel toredate auhindadega Kalevitekodu, Johan SPA Hotell, Looduskosmeetika pood, Tiimari, Taluapteek, Grand Rose SPA

Täname kõiki külastajaid/ostjaid ja toetajaid!

Tikutops uude koju 31. oktoobril

Minu pisike Punn sai endale lõpuks uue kodu. Tahtjaid oli jooksvalt päris mitu, aga kuna pisike ei olnud veel päris valmis ise hakkama saama, siis nad kadusid.

Hoiukodus sai punn selgeks söömise ja pesemise, vetsumajandust aga korraldas üle korteri ise st. liivakasti ei tunnistanud.

Värsked uudised päris kodust aga teatasid rõõmsalt, et ka see viimane probleem on lahendati üsna kohe- kõik hädad teeb selleks ettenähtud kohas :)

Uus kodu asub endiselt Saaremaal, Kaarma vallas

25 okt. loomakaitseteemaline projektipäev Saaremaa Ühisgümnaasiumis

Meid kutsuti rääkima looduskaitseteemade raames oma tegemistest. Rääkisime Eesti Loomakaitse Seltsi tegevusest, olukorrast Kuressaarest ja meie igapäevasest tööst. Kaasas oli meil pisike staar- eelmisel päeval Randverest leitud u. kahe kuusest kutsikas, kes hetkel veel otsib kodu.
Oldi huvitatud, kuidas õpilased saaksid kaasa aidata. Nt. korraldada heategevusüritust, reklaamida turvakodu, koguda annetusi, pakkuda hoiukodu. Esmajärjekorras siiski loodame, et andsime endast teada ja info meie olemasolust järjest levib.
Aitäh kutsumast!

LOOMAKAITSEPÄEV SAAREMAAL VOL. 2

Tervet Eestit raputanud uudis, et Saaremaal, Kuressaare külje all tapeti raudkangiga kasse. Oskasid õige päeva valida igatahes...


http://blog.postimees.ee/061007/esileht/siseuudised/287477.php

http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=248795

http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=1&artid=3962

http://www.reporter.ee/index.php/2007/10/04/loomakaitsepaev-saaremaal-kaks-kassi-kangiga-mattasse/

LOOMAKAITSEPÄEV

4.ndal oktoobril oli rahvusvaheline loomakaitsepäev.

Lemmikloomade turvakodu tähistas seda teavitustööga Kuressaare Gümnaasiumis. Loengut oli kuulama tulnud klassid esimesest kuni kuuendani ehk terve aulatäis.

Rääkisime meie igapäevasest tööst, loomakaitsest ja sellest, mida teha, kuidas käituda, kuhu pöörduda, kui oled kaotanud oma koera või kassi või kui oled leidnud hulkuva looma.

Ettekannete lõppedes tuldi veel eraviisiliselt küsimusi esitama ja probleemidest teatama, mure kodutute loomade pärast oli suur.

Loodame, et meie käigust oli kasu ja lastele jäi ka üht-teist meelde :)

Aitäh kutsumise eest!

Tited tööl

Pea kohe pärast tööle jõudmist sain kõne taarapunktist- nende ukse taha olla jäetud kass. Väga väike kass. Mis siis ikka- tooge turvakodusse st. minule. Minule, sest mul on aega selliste pisikeste jaoks, kes ise ei oska veel endaga hakkama saada. Kogemused olemas ka ja...

Kassi nähes oli rõõmu vähemalt sellest, et silmad olid poisil peas- niigi palju. Kohvikoor ja hakkliha kotike moonaks kaasas, süstla järgi pidi veel minema, millega seda kõike talle sisse sööta.

Algus oli suht raske, sest kes ikka tahab plastmassi imeda... A eks tühi kõht õpetab- kahe päevaga sai ilusti selgeks, muidu ikka kõik üle moka suust tagasi tuli. Kirbutõrje sundis parasiidid lahkuma ja elu hakkas jälle ülespoole minema :)

Kolmandal päeva veetis pisike kliinikus, sealt tulles sai ta kaasa spetsiaalse piimapulbri ehk emapiima asendaja. Sellise magusa ja kleepuva, millega vuntsid ja käpad kogu aeg koos on. Aga vähemalt kõht käib tänu sellele nüüd kenasti läbi ;)

Reklaamid on ka üleval- niipea, kui tibu hakkab oskama ise süüa, liivakastis käia, pesta, hakkab ta väga tahtma päris oma kodu ja päris oma peremeest. Seni aga- pakkumised oodatud!

Merlin

Üks hea päev

Täna oli hea päev - kaks kassilast läks korraga uutesse kodudesse. Inimene, kes Sofi võttis, soovis algul isast, kartes poegade probleemi emase kassiga. Esimesena sattus tema sülle aga Sofi, kes hakkas talle väga meeldima ja pärast selgitamist, et emasele saab teha operatsiooni, et ta poegi ei saaks, ning turvakodu on nõus vajadusel sellega aitama, otsustaski ta meie imearmsa karvakera kasuks. Sofi elab nüüd Murastes.
Meesteravas, kes meiega ühendust võttis tahtis kindlalt poissi oma majapidamisse, sest üks steriliseeritud emane kass neil juba on. Ja kuna eelmine inimene otsustas Sofi kasuks, saigi meie must-valge kiisupoiss uue kodu Torgus. Nimeks sai ta Joosep :).
Seega on mõlemal nüüd uus kodu maal ja valdused vabas looduses, kus hiiri hirmutada :)

Elina

Ühe kutsika lugu

Pühapäeva õhtul helistati meile Kuressaare lähedalt külast, et on tulnud umbes 3-4-kuune hundikoera kutsikas. Mis teha? Pererahval endal suur koer, kes sissetungjatesse suure umbusuga suhtub ja ilmselt jõudis rünnata kutsikat ja tema käpa katki hammistada. Käisin kutsi vaatams ja selgus, et kutsu käpal ei olnud värskeid kakluse haavu, vaid seal paistis juba ~10 päeva vana õmblus. Kuts oli niisiis külastanud mõnd loomaarsti. Nii saab ehk küllaltki kergesti loomaomaniku kindlaks teha. Koer toodi esmaspäeva hommikul Loomakliinikusse. Esmaspäeval alati arstidel käed-jalad tööd täis, et nädalavahetusel juhtunud õnnetused loomadega korda saaks. Panin kohe Kadi raadiosse kuulutuse leitud koerast. Lõpuks vaatas arst koera üle ja selgitas välja võimaliku omaniku. Ega midagi – kutsik auto peale ja loodetavat perenaist otsima. Jõudsin selle inimese töökohta ja lasin koera lahti, et näha inimese reageeringut. Rõõm oli tohutu kõigipoolne, kui kutsu omanik oma looma nägi. Kõik lõppes väga õnnelikult. Siiski võib imestada seda, et kaotanud kutsika ei hakanud omanik teda otsima vaid lasi mööda küllalt pika aja. Tänu käpa õmblusele tuvastati üldse koer.
Koera kadumisel peaks siiski kohe oma lemmikut otsima hakkama. Helistada võiks loomakliinikutesse, võimalikesse varjupaikadesse, politseisse. Maal võiks lähinaabrid läbi käia, panna kuulutusi.
Alati ei saa lootma jääda, et koer, eriti kutsikas, tagasi oskab tulla.

Helen

Lotte lugu

Lotte on noor emane kass, kelle eelmine perenaine suri ja ei perenaise lapsed ega maja uued omanikud ei tahtnud kiisut endale. Lotte elas edasi oma vana kodu hoovis, kuuris ja põõsastes ning kõrvalmaja hoovis. Mõned head inimesed toitsid teda ning tema kolme pisikest poega. Lottest saime teada 2006 aasta suvel, käisime teda ja tema pojakesi pildistamas ning paigutasime nende pildid MTÜ kodulehele kodu otsima.
Üks Lotte tütardest sai peatselt endale toreda kodu, nimeks Kaisu ja sõbraks poisi nimega Sander. Mõni aeg hiljem õnnestus kätte saada ka Lotte kollane pojuke, kes läks hoiukodusse oma uut kodu ootama. Algul väga arg kiisuke hakkas lõpuks tasapisi harjuma ja lasi hoiukodu perenaisel endale ilusti pai teha. Pärast tükk aega ootamist sai kollane kiisu endale lõpuks päris oma kodu Kuressaares. Lotte kolmas laps, imeilus hallivöödiline tütreke elab kahjuks siiani Aia tänaval, kus tal on küll toitjad, kuid mitte oma kodu, kuna tema arguse tõttu pole õnnestunud teda kinni püüda. Lotte ise sai arsti juures üle vaadatud ning opereeritud, et ta rohkem poegi ei saaks. Pärast operatsiooni toibus ta hoiukodus, kuhu ta kauemaks jääda ei saanud, kuid kuna ta harjus seal tubase elu ja inimestega nii hästi ja kiiresti, lootsime väga, et kiisu saaks lõpuks ka ikka päris oma kodu.

Lotte vastu hakkas huvi tundma pere Tallinnast, kes mõtles, et Tallinna Kassiabist võetakse niigi suhteliselt palju kasse uutesse kodudesse ja äkki oleks targem aidata mõnd muud kiisut kusagilt kaugemalt. Kahtlust tekitas veidi küll kauge vahemaa, kuid olime varemgi mandrile kasse toimetanud ja selles osas pole probleemi.
Niisiis ootas Lottet ees taaskordne kinni püüdmine, arsti külastus ja pikk reis Kuressaarest Tallinna. Lotte, muuseas, on uue perenaise pandud nimi.
Eriti sümboolselt tore oli see, et Lotte sai kodu sõbrapäevaks.
Lotte pidas reisi väga vapralt vastu ja oma uude koju jõudes hakkas tasapisi, kuid siiski üllatavalt julgelt ringi vaatama. Kiisut ootas ees pärslasest kass Oskar ja väga tore pere, kelle kirjadest on järgmised lõigud Lotte käekäigust.
ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ

R, 16. veebruar, 10:00Tere hommikust, Lotte magas rahulikult (panime Oskari igaks juhuks minu magamistuppa ööseks omaliivakasti ja toidukausiga). Lotte käis ilusti liivakastis, ei näugunud öösel ningmagab meie kassi väikseksjäänud kassimajas ja piilub sealt aeg-ajalt. Tuleb väljaka vahel, tahab paisid. Sõi ja jõi piima. Huvitav, kas ta vett üldse ei joo? Liivakastis oli näha mõnesid surnud usse ka. See on ju hea! Eile ronis hirmsasti sülle mulle, sõtkus-sõtkus ja nurrus ja äkki- kraps!Hammastega käsivarrest kinni mul. Aga me oleme enne ka ühte kassi näinud, kes niikäitus. Et kui ära tüdineb, siis võtab hammastega kinni. Muretseda pole vaja. Ainus asi, millega peame nüüd kannatlikkust varuma, on Oskari ja Lotte sõpradeks saamine. Targa raamatu järgi võib see võtta kuu aega.

ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ

E, 19. veebruar, 10:41Tere, Lotte on igatahes väga vaikne ja tundub, et tänulik loomake. Mitte ühtegi näudpole ta siiani teinud, ainuke hääl on selline köhiv nurrumine. Praeguseks on taend sisse seadnud kaminaruumis, eile tegime esimest korda kaminasse tuldettevaatlikult, aga tulle ta küll ei läinud, vaid oskas tule soojust nautida.Lotte ronis pesukorvi peale, panin talle sinna ühe pehme rätiku alla ja see ontema pesa, kus ta käpad välja sirutab ja põõnutab. Väga tahab pai ka saada, aga mepaitame teatud piirini teda, sest kui ta liiga hoogu läheb, võib kinni võtta (igalkassil on ju oma iseloom). Üldiselt oleme väga rahul temaga ja paistab, et temaka, õue üldse ei tiku. Vannitoa põrandakütte peal armastab ka magada. Eile õhtul hakkas väga kõvasti aevastama, sellised aevastushood paar korda käisid. Praeguse seisuga läheme Toometi kliinikusse neljapäeval, eks seal kuuleb, mistemaga tehakse. Telefonis selgitasin olukorda ja ütlesin, et ta on süsti kujulsaanud ussirohu, arvati, et võib vaktsineerima tulla. Aga eks nad seal vaatavad. Ossu (Oskar) kardab Lottet, sellest tema käitumine, mis eriti muutunud ei ole.Esialgu on kaminaruumi uks kinni ja vahepeal paneme Oskari kuhugi teiselekorrusele ja Lotte tuleb jalutama. Tema ei karda Oskarit, aga ligi ei tiku, sestOssu sisiseb, nii kui Lotte lähemale tuleb. Ärahellitatud vanapoiss Oskar sai eile Lotte külakosti ka, seda kassitoitu vohmis küll kahe suupoolega(uus on huvitav). Ma siis rääkisin Ossule, et näe, see on Lotte toodud, aga sinaoled kuri tema peale. Lotte sööb kõike, mis anda ja mitte eriti aplalt, Ossuga võrreldes, kes on nagutolmuimeja.

ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ

T, 20. veebruar, 11:25Head vastlapäeva, Lotte pole enam aevastanud, ei tea, kas kaminas küdevad puud ajasid tedaaevastama? Me pole enam tuld teinud, sest nii soe on. Lotte on endiselt väga meeldiv, viisakas ja tagasihoidlik. Üks huvitavtähelepanek on, et mängida ei taha. Proovisime kõigi Oskari lemmikmänguasjadega,aga ta vaatab mõistmatult otsa, et mis te siin vehite, tehke parem pai! Huvitav,kas oma elu eest tänaval võitlema pidanud kassid minetavad mängimisvõime, või onsee jälle mingi individuaalne omadus?Praegu tundub ta küll täiesti terve olemisega. Esimesed päevad ma ei näinudkordagi, et ta ennast peseks, aga nüüd juba peseb ka. Eks ta oli stressis ikkamingil määral. Küll oleks tore, kui ta selliseks lebotajaks jääkski, siis sobib ta hingelaadilt Ossuga tulevikus hästi. Ossu eemalt teda vaatab juba suht rahulikult ja huviga, aga eile, kui väga lähedale järsku üksteisele sattusid, siis kähisesid mõlemadehmatusest. Ma tegutsen selle nimel, et ära hoida nende võimalikku ehmatusesttingitud füüsilist konflikti, sest see jääks neile meelde tükiks ajaks. Parem laspiiluvad üksteist kasvõi kuu aega enne, kui ise otsustavad lähemalt tutvuda.Praegu on teine korrus täiesti Oskari kuningriik, nii ongi hea, las olla mõlemalkoht, kuhu tagasi tõmbuda.

ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ

N, 22. veebruar, 12:07 Lotte ja Ossu on juba päris lähedal nõus olema üksteisele, päris kokku pole veelläinud. Notitavad paarimeetrise vahega ja teesklevad ebaõnnestunult, et poleüksteisest huvitatud. Lotte sööb juba päris isuga ja kõht on tal täitsa korras, usse pole ka kuskilnäha. Käib ilusti liivakastis. Väga tahab pai. Pesukorvi on ta oma pesaks võtnud,ei tule vist lähitulevikus kõne allagi, et seda mingil muul otstarbel kasutadavõiks. Täna õhtupoolikul tuleb mul ta reeturlikult transpordipuuri saada, jätsin selleeile ööseks toapõrandale tutvumiseks ja ta käis usinalt seda uut sisustuselementinuusutamas. Loodan, et ta annab mulle andeks, kui ta alatult puuri topin ja arstijuurde viin.

ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ

R, 2. märts, 16:06Tere, nüüd on Lotte olnud meil paari nädala jagu ja Oskariga suudavad juba meetrikaugusel üksteisest olla ning Oskar ilmutab teatavat huvi Lotte vastu (luurabpidevalt). Lotte ja Oskar käivad ka aeg-ajalt teineteise toidukausside juuresvaatamas-maitsmas, mida head-paremat naabrimehele/naisele on pandud Lotte sai ka süstitud kõigi koledate haiguste, k.a. marutaud, vastu ning paaripäeva pärast saab korduva ussirohu. Tuvastati esimeste hammaste puudumine (kasteil on mingit infi Lotte mineviku kohta, oleks huvitav teada, kas ta on koduntvälja visatud või polegi kunagi kodus olnud jne).Igatahes ei tundu ta tervisel midagi häda olevat, ei aevasta ka enam. Endiselt on ta väga viisakas , enam ei ole hammustanud ka, me silitame tedaettevaatlikult ja piiratud aja korraga. Ta on väga nutikas, alguses oli talajutine liivakast, aga kui peene, luugiga kassi-WC sai, õppis kohe seal asjatama.Üldse probleeme ei ole toas elamisega, sööb-jalutab-lebotab kamina ees tulepaistel. Tahab pai ka. Kui kiire sammuga temast mööda astuda, ehmatab, sellepärastme väldime temast mööda tormamist. Inimese seltskonda hindab. Oskarist möödub väga aegamööda, umbes nagu rahustades majaperemeest, et "Ma ainult tasa-kene-astun-siit-mööda-rahu-ainult-rahu..." Siiani on Lottest ainult rõõmu olnud. Aitäh.

ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ

T, 13. märts, 15:43Tere taas ja ilusat kevade ootust! Lotte käitub endiselt väga kenasti. Peab puhtust, mis on ju väga oluline. Oskarigataluvad nad teineteise olemasolu ja käivad üksteise kaussidest söömas. Päris ligiLotte Ossut ei lase, kuigi viimane enam ei sisise, vaid tunneb Lotte vastu jubatäitsa huvi. Nüüd on Lotte kord pipardada Nüüdseks käivad nad ühes liivakastis, kuigi loomaarst ütles, et peab eri liivakastolema, siis nad hakkasid kordamööda mõlemas kastis käima niiet ma ei näinud sellelenam mõtet. Lotte tervis tundub hea ja NB! on hakanud mängima! Lemmikud on neil Oskariga karvased eri suuruses mänguhiired, mida õhku visatakseja siis kentsakate liigutustega "kinni püütakse" ja "murtakse". vahel satuvad nadmänguhoos väga ninapidi kokku, siis Lotte kähiseb ja paar korda on käpagavehkinud, aga kaklema pole kordagi läinud. see kõik on pigem ehmatusest, mittevaenulikkusest. Lotte pesa on endiselt pesukorvi peal. Tuleb vist loobuda pesukorvi esmasestotstarbekohasest kasutamisest...Lotte päev koosneb põhiliselt magamisest. Vahepeal ta tuleb inimeste seltsi, tahabpai ja süüa, siis käib aknast välja vaatamas (õue üldse ei kipu, ei näu ka). Jaläheb pessa tagasi. Üldse tundub, et ta on elust nii väsinud, et puhkab nüüdviimaks välja. Lotte pesa pesukorvi otsas on kamina ees, kaminatulest tunneb tasiirast rõõmu.Kuna tal esihambad puuduvad, unustab ta aeg-ajalt keeleotsa suust välja. See onnii naljakas , aga armas. Oskari-karvanässi kõrval on Lotte nii pisike ja kiire. Temast on küll ainult rõõmu olnud. Äärmiselt viisakas kassike.

ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ

K, 21. märts, 20:38Tere, esimesed pildid Lottest siis siin. Ta oli nii rahulik pildistamise ajal, agapiltide peal tundub mureliku näoga. Esimesel pildil on Lotte Oskari vanas pesas, kus ta nüüd öösiti magab (pesukorvisaime tagasi ) Oskar on liiga suur ja paks, et sinna pessa mahtuda. Teise pildi peal on Lotte trepil, kus talle ka väga meeldib olukorda kontrollida. Kolmandal pildil on Lotte meie pesamuna (Aleksander, 6a) voodis päevateki peal,kus on ta lemmik päevauinaku koht (päevauinak kestab keskmiselt 12 tundi). Lotte armastab süüa Oskari kausist (mis esimesel pildil ongi järjekordselt tühi),sealt söövad nad kordamööda ja Lotte kausis tavaliselt on toit alles (kui justmidagi eriliselt hõrgutavat pole pandud). Oskar eelistab aristokraatlikultkrõbinaid, Lotte kodutoitu (vorsti, sinki ja kana).

ˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇˇ

T, 27. märts, 21:31 Täna öösel esimest korda magas Lotte minu pesamuna Aleksandri (6.) voodis terveöö, ilusasti jalutsis. Poeg oli nii õnnelik, et Lotte on valinud just tema voodi oma lemmikkohaks kapäeval, kuna Oskar on täielikult Sandra (9.) voodi ja toa fänn. Ja Lotte tundus ka õnnelik, et sai öö läbi inimeste juures olla. Tervitusi Tallinnast ja jõudu tööle!

Reku jõudis koju :)

Reku käis 4. aprillil veelkord arsti juures, rauad võeti jalast välja ja kõik tunnistati normaalseks. Paranema peavad veel augud jalas, kust rauad läbi olid, kuid luu on korras ja kuts saab taas normaalselt käia.

Peale arstilkäiku sõitis Reku oma uude koju. Loodetavasti kohaneb ta seal kiiresti ja selle toreda kutsu jaoks on ilusamad ajad veel ees :)

Ilusat kevadet kõigile, kes Rekule kaasa elasid ja suured tänud toetajatele!!!

Pilt Rekust on tehtud veel hoiukodus

Muri otsib head kodu!

Muri on väike sõbralik isane kutsu, umbkaudu 3-4 aastat vana. Tema peremees suri hiljuti ja ehkki Muri elab praegu oma endises kodus, omades seega küla kõige suuremat kuuti ja süüa saab naabrinaiselt, ei ole tal ikkagi seda inimest, keda omaks pidada. Peremehe lapsed elavad kaugel ja nendepoolne lahendus oli koer igavesele unele saata... Ma siiski loodan, et leidub kuskil mõni hea inimene, kes tahaks Murile armastust ja kodu pakkuda. Muri asub aadressil Randvere küla, Kaarma vald.

Rohkem infot Muri kohta saab telefonil 5076532, Aile Pupart

koolitus

28. veebruaril toimus Tallinna Loomade Hoiupaigas koolitus Euroopa Liidu ja loomakaitse teemadel. Koolitajaks oli Iain Reddish, kes on Euroopa Liidu koordinaator rahvusvahelisest loomakaitse organisatsioonist "Eurogroup for animals". Kuulajaid oli küll vähe, kuid päev oli huvitav ja andis mõtlemisainet. Põhiliselt just neil teemadel, mida kujutab endast Euroopa Liit, kuidas seal otsuseid tehakse ja kuidas oleme meie, kui lihtsad vabatahtlikud ja loomasõbrad, olulised tähtsate otsuste vastu võtmisel. Peamiseks mõtteks, mis meelde jäi, oli see, et me peame tegema koostööd. Üksi ei suuda me just kuigi palju teha. Tuleb kuulata teisi ja rääkida neile julgelt oma arvamustest, töötada koos, sest siis oleme me tugevamad.


Eurogrupi tegemistega saab lähemalt tutvuda siin:
http://www.eurogroupforanimals.org/

Tallinna Loomade Hoiupaik
http://www.loomadehoiupaik.ee/

Reku ootab ikka veel

Reku paraneb kenasti, käpp on küll veel metallpulkadega kinni, kuid see teda ennast ei paista üldse häirivat. Kuts on energiat täis, tahab mürada ja möllata. Kui õues vaja kasse taga ajada, pole üldse aru saada, et ta käpal midagi viga võiks olla.

Tundub, et siiani pole teda üldse õpetatud. Praeguseks oskab koer juba kenasti rihma otsas käia ning käsu peale istuda. Ja istub ta niiii sirgelt ja õhinas näoga, sest teab, et siis saab midagi head :) Tõeliselt tore koer! Uuel omanikul peab kindlasti olema aega temaga tegeleda ja talle peab võimaldama liikumist. Sobib õuekoeraks oma võimsa kasukaga, kuid ketikoeraks kindlasti mitte.

Rekust on veel mõned pildid leheküljel http://s38.photobucket.com/albums/e105/Nupsik/Kodu%20otsijad/Reku/

LEITUD KUTSIKAS!!!

Vahtra tänavalt leitud hästi nunnu pisike valge kutsikas. Kaelas punane kaelarihm.

Kas leiame üles vana peremehe või- anname uuele?

Kuulutused lehtedes... Ostke lehti, inimesed, eriti loomaomanikud (või märgistage oma kallikesi)!!!

aa ja raadiot kuulake kaa- kadi raadiot!

LISATUD 24.02

Kutsikas sai uue kodu!

Hall kassiema

Meie kauaaegsel kodutul- hallil kassiemal on lootust saada kodu.

Inimene mandrilt tuli mõttele võtta loom kuskilt kaugemalt kui Tallinn, sest seal see "käive" nagunii suur ja neil kindlasti paremini läheb. Nii ta leidiski meid või õigemini meie kauni kassiema, kes peale operatsioonist toibumist sai tubase eluga nii hästi hakkama, et oleks tahtnud sinna jäädagi. Ootab ta nimelt kurvalt ikka trepikoja ukse juures, lootes taas tuppa pääseda. Paidest jääb väheseks.

Hoiame pöialt- et valentinipäeval saab ta päris oma koju päris oma sõprade juurde :)

LISATUD 13.02

Käik loomaarsti juurde läks suurepäraselt- käitumine oli lausa eeskujulik!

Kõrvadest ei leitud midagi, peale augukese, mis tõestab, et me oleme tal juba korra kallal käinud jA et ta on steriliseeritud. Kuklale sai ta mutukate ja usside tõrje, et kümne päeva pärast, kui kõik okei, saaks talle teha ka marutaudisüsti.

Neljapäevani viibib hoiukodus Gelia juures- sealt edasi aga sõit Tallinnasse- PÄRIS OMA KOJU :)

Neste kass

Neste tankla juures eksles eile üks kassike- musta-valgekirju, emane. Seesama, kellest u. kuu aega tagasi meile juba teada anti. Et aga Neste ei ole ta ainuke "kodu", siis näeb teda harva. Püüdsin püüda, kuid tulutult- tuul muutis selle võimatuks. See tähendab, et puur vajab täiustamist.

Ehk ikka saab ta sealt ära.

Kui ta muidugi jälle kuuks ajaks ära ei kao...

Kassipoeg vajab kodu

Kodu otsib pisike neljakuune kassike.

Täpsem info 5601990

Ikka Reku..

Täna ilmus artikkel Meie Maas ja saarlane.ee-s ARTIKKEL

Reku operatsioonil.

Aitäh kõigile senistele annetajatele. Varasemate vahendite ja kampaania korras kogutud raha abil said Gelia ja Helen Rekuga täna sõita Pärnu, kus tal tehti vajalik operatsioon, mille maksumus oli u. 5000 kr. Pool aastat tuleb tal veel ennast väga hoida, et kõik korralikult kinni kasvaks. Hoiame pöialt ja otsime endiselt talle peremeest!

ANNETA PANGA KAUDU

MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu
SEB Eesti Ühispank a/a 10220047924016

REKU VAJAB ABI!

Algusest peale:

Meie auto alla jäänud koeral on tagumise käpa luumurd. Koer toimetati tänu hoolivatele linnakodanikele ja politseile arsti juurde, kus käpp pandi kipsi ja koer läks edasi hoiukodusse. Seal aga õnnestus koeral kips ära nokitseda oma jala ümbert. Läks jälle sõiduks arsti juurde. Kuid ka uus kips ei püsinud jala ümber kaua ja koera kaela ümber paigaldatud krae ei hoidnud ka ära seda, et koer saaks jälle kipsi kallale ja nii sai ta selle taaskord ära. Koera omanikud on nüüdseks teada, kuid nemad ei suuda koera eest maksta (ega ole üldse loomast huvitatudki) ja koer otsib nüüd uut kodu. Arsti sõnul on sellise juhtumi puhul kõige parem variant, kui luu pannakse poltide või muu taolisega kokku. Selleks peaks kuts aga sõitma Saaremaalt Pärnusse. See läheks aga maksma kokku päris mitu tuhat krooni ja meil sellist raha ei ole.

Selleks tegi Elina teema koertekojasse, et anda teada ja paluda abi rohkematelt inimestelt.

http://www.koertekoda.ee/forum/viewtopic.php?p=204178#204178

Koer ise on hästi tore ja sõbralik, mänguhimuline ja seltskonda armastav 1,5aastane isane koer. Välimuselt on ta collie ja kaukaaslase segu. Pildid temast asuvad allpool aadressil http://saareloomad.blogspot.com/2006/12/2612.html

TÄNAME KÕIKI TOETAJAID!

Neile, kes tahavad adata vol. 2

"Kangesti tahaksin sind taltsutada", ütles väike prints, "aga mul pole kuigi palju aega. Mul on vaja endale sõpru leida ja paljusid asju tundma õppida."

"Tuntakse ainult neid asju, mida taltsutatakse", vastas rebane, "Inimestel pole enam aega midagi tundma õppida. Nad ostavad kõiki asju valmis kujul kaupmeeste käest. Ja kuna ei ole kaupmehi, kes sõpru müüksid, siis polegi inimestel enam sõpru. KUI TAHAD ENDALE SÕPRA, SIIS TALTSUTA MIND!"
"Mida selleks teha tuleb?" küsis väike prints.
"Tuleb olla väga kannatlik," kostis rebane. "Kõigepealt istud minust veidi eemale, vaat nii, sinna rohu peale. Ma vaatan sind silmanurgast ja sina ei ütle mulle mitte midagi. Keel on arusaamatuste allikas. Kuid iga päev võid sa istuda natuke lähemale... Oleks hea, kui tuleksid iga päev samal ajal. Kui tuled näiteks pärastlõunal kell neli, siis hakkan end juba kella kolmest saati õnnelikuna tundma. Iga minutiga tunnen ma end ikka õnnelikumana. Kella nelja ajal muutun juba rahutuks ja murelikuks - nii ma avastangi, mis õnn väärt on! Aga kui sa tuled ükskõik millal, siis ma ei tea, mis kella ajal oma südant ette valmistada... Rituaale on vaja."
"Mis see rituaal on?" küsis väike prints.
"Ka see on üks väga unustatud asi, " vastas rebane. "Rituaal on see, mis teeb ühe päeva teistest erinevaks, ühe tunni teistest erinevaks..."
Nõnda taltsutaski väike prints rebase...

Antoine de Saint-Exupèry "Väike prints"

Eraisikute hädas kassid-koerad

Kodu otsivad suure koera kutsikad






Ja kassid

Leitud koer!

Kaks nädalat tagasi leiti Kiratsist koer, kes nüüd toodi turvakodusse. Koer on saanud õpetust. Otsib vana või uut omanikku.

KOER ON OMA PEREMEHE LEIDNUD!

27.12 Mömmi õuekassiks ja rohkem veel.. :(

Teine juhtum sarjast "kõik ei lähe alati hästi ka"

Ei tea, kas perekonna viga, aga- ka Mömmi toodi meile tagasi. Põhjus samasugune nagu tema õe Mimmu puhul- teeb oma hädad igale poole mujale va. sinna, kuhu ette nähtud.

Täiesti ootamatu, sest hoiukodus Kessu juures oli loom väga viks ja viisakas.

Kuna sellist looma ei julge me enam inimestele anda- seda enam, et kes sellist üldse võtakski- siis läks Mömmi oma algsesse elukohta tagasi Tuulte Roosi. Sobivasse vanusesse jõudes saame teha talle veel operatsiooni, et ei tuleks pisimömmisi, aga see on ka kõik.. Väga kahju igatahes :(

Mimmuga läheb samamoodi

26.12

Politsei andis teada tänavale maha jäänud vigastatud koerast.

Pühade puhul aga ei olnud muud teha, kui oodata järgmist päeva,käiku loomaarsti juurde, kus tal pandi luumurru tõttu jalg kipsi. Kuulutused läksid "Meie Maasse" ja "Kadi" raadiosse.

LISATUD: Otsib UUT peremeest!

Aitäh pühadesöögi eest :)

Aitähh inimesele, kes loomadele saatis koduseid verivorste ja 10 liitrit lehmapiima :)
Kui juba jõulud, siis kõigil!!

Mömmi jõuluks koju!

Mömmi läks uude koju. Loodan, et kohaneb ruttu- saab ta ju jälle õuekassiks :)

Heategevusmüük vol. 2

Otsustasime lahti saada ülejäänust1/3 jõululoosidest ja seadsime oma laua üles strateegiliselt väga heasse kohta- loomakliinikusse. Kahe tunniga oli plats puhas!
Aitäh Karmenile ja tema sõbrannale Katariinale :)

Heategevusmüük!

Ferrumi kaubamajas toimus meie päris oma jõululaat ja heategevusmüük. Põhirõhk oli pandud jõululoosile, kuid ka müügiks oli ühte-teist- käsitööd, ehteid, kaarte. Alustasime kell 10:00 ja lõpetasime 19:00 Kõige olulisem oligi raha koguda annetuste ja jõululoosi kaudu. Viimasest läks "loosi" 2/3.

Laadal oli kohal kogu kaader- Helen, Elina, Gelia, Merlin, Malle, Diana, abiks käisid Karmen ja tema sõbranna Kadri.

Veel tänud Õiele ja Kairitile ja Dianale käsitöö eest ja tüdrukutele, kes ilusaid kaarte tegid!

LOOMASÕBRALIKUD ÕNNELOOSI TOETAJAD:

• NELIDISAIN
• MAKROS
• SAAREMAA TARBJATE ÜHISTU
• LOODUSKOSMEETIKA
• AJAMAJA
• KURESSAARE SANATOORIUMID
• TIIMARI
• BÜROOTAEVAS
• ENSERT
• TALUAPTEEK
• SAARE KINNISVARA