Pea kohe pärast tööle jõudmist sain kõne taarapunktist- nende ukse taha olla jäetud kass. Väga väike kass. Mis siis ikka- tooge turvakodusse st. minule. Minule, sest mul on aega selliste pisikeste jaoks, kes ise ei oska veel endaga hakkama saada. Kogemused olemas ka ja...
Kassi nähes oli rõõmu vähemalt sellest, et silmad olid poisil peas- niigi palju. Kohvikoor ja hakkliha kotike moonaks kaasas, süstla järgi pidi veel minema, millega seda kõike talle sisse sööta.
Algus oli suht raske, sest kes ikka tahab plastmassi imeda... A eks tühi kõht õpetab- kahe päevaga sai ilusti selgeks, muidu ikka kõik üle moka suust tagasi tuli. Kirbutõrje sundis parasiidid lahkuma ja elu hakkas jälle ülespoole minema :)
Kolmandal päeva veetis pisike kliinikus, sealt tulles sai ta kaasa spetsiaalse piimapulbri ehk emapiima asendaja. Sellise magusa ja kleepuva, millega vuntsid ja käpad kogu aeg koos on. Aga vähemalt kõht käib tänu sellele nüüd kenasti läbi ;)
Reklaamid on ka üleval- niipea, kui tibu hakkab oskama ise süüa, liivakastis käia, pesta, hakkab ta väga tahtma päris oma kodu ja päris oma peremeest. Seni aga- pakkumised oodatud!
Merlin
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar